Järsku täna meenus mulle, et tegime sügisel aines Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele endale blogid. Natuke pusimist paroolide meenutamisega ja siin ma olen! Ega ei saa siis jälge jätmata siit jälle kaduda :) Lubasin ju, et äkki pean blogi ka edaspidi.. aga siiani ei ole ma selega hakkama saanud :D Kuid kunagi ei ole hilja!
Igatahes on vahepeal palju-palju juhtunud ja muutunud. Uus sügis on peale tulemas :)
Ehk trehvan siia tihemini, hetkel on jälg jäetud ja lahkun taas :)
Tuesday, August 10, 2010
Monday, October 12, 2009
Kokkuvõte ja parandused ülesannetest
Mõtlesin, nii rohkem enda jaoks, teha siia pisikese kokkuvõte kõikidest ülesannetest ja seega siis õppeprotsessist. Toon välja ka, mida õppisin ja kuidas oma vigu parandasin.
Esimene ülesanne ja esimene õppetund
Kuna alguses ei olnud paljud meie seast kunagi blogi(ajaveebi) pidanud, siis ei osanud me sellega midagi peale hakata. Ka ülesannete lahendamises polnud me päris kindlad. Eks iga algus ole raske, see sai ka selle aine juures ära tõestatud. Peale esimest ülesannet saime riielda, aga põhjusega. Olime kõik teinud esimeses ülesandes plagiaati. Ma ei teagi, kelle süü see oli, eks meie endi. On ju meile räägitud viitamisest ja sellest, et kasutatud allikaid on vaja välja tuua, aga see plagiaadi-teema tuli ikkagi üllatusena, ütlen ausalt, meile pole seda kuskil varem rõhutatud ega otseselt õpetatud, meelde tuletatud. Ma isiklikult täitsa tean, mis see on ja nii, aga ei lõiganud pea sel hetkel. Õnneks olid õppejõud mõistvad ja me saime tänu sellele, et tegu õppeprotsessiga võimaluse oma vead parandada. Esimene draama üle elatud, läks asi hulga libedamalt ja muidugi olime ise ka kõvasti teadlikumad.
Teine ülesanne
Selleks oli oma veebilehe koostamine, nõudeks 3 omavahel lingitud HTML-faili, üks ühine CSS-fail ning 3 graafilist elementi. Samuti pidi kodukas läbima validaatori testi . Oh kus see oli pähkel, niipalju koode ja niipalju numbreid, niipalju segadust! Aega läks, asja sai. Kui koduleht sai üles ja läbis validaatori olin rõõmus - jess, sain hakkama! Aga peale seda kui õppejõud mu veebilehe oli üle vaadanud, andis ta mulle mõningaid soovitusi, et koduleht saaks veel parem ja et oleks võimalik rohkem punkte saada.
Nüüdseks on see tehtud, kiri ei ole enam äärest ääreni ja pole ta ka enam nii suur nagu varem. Ehk siis tunnistan ka ise - PAREM KUI VAREM! :)
Kontrollida saab seda siin: Koduleht rulluisutamisest
Kolmas ülesanne
Essee, mille kirjutamisest tegin ka suulise ettekande, selle kohta mul ei olegi ühtegi täiendust. Tuli teine hästi välja, sain kõik öeldud ja olen ise ka rahul. Sain kiita ka kaasõpilase Mari käest, kes ütles, et minu kolmas ülesanne on hästi tehtud, aitäh! :)
Neljas ülesanne
Tugitehnoloogia võrdlus. Võrdlesin siis omavahel ekraanilugejat ja ekraanisuurendajat. Võrdluse kirjutamine ei olnud raske, tutvusin materjalidega ja otsisin ka Internetist lisainfot. Kuid kokkuvõttes jäid mul pisikesed puudused siiski töösse, ma ei toonud kohe välja linke, kust inimesed saaksid vajalikke programme vaadata ja endale soetada. Peale õppejõu märkust tegin oma töösse muudatused ja nüüd on ülesande neli alt hõlbsalt leitavad ka lingid ekraanisuuredaja ja ekraanilugeja programmide juurde. Oma vigadest ju õpitaksegi, seda ma siinkohal tunnistan.
Viies ülesanne
Kaasõpilase veebilehe analüüs, eelkõige ligipääsetavuse vaatenurgast. Analüüsisin oma kursuseõe Ursula veebilehte. Tõin välja plussid ja miinused, kontrollisin ligipääsetavust ning panin kirja mõtted, ideed, soovitused. Ülesanne ei olnud keeruline, vaid pigem meeldiv. Lisaks paremate teadmiste saamiseks lugesin läbi ka teema 5 põhiteksti.
Kuues ülesanne
Veebikeskkonna inimsuhete kirjeldus. Valisin Orkut'i, kuna ei kasuta eriti suhtlusportaale ja veebikeskkondi peale selle. Kirjutasin üldiselt, isiklikest kogemustest ja netiketist. Kuna ei ole õppejõult veel tagasisidet saanud, siis ma ei tea, kas ja milliseid parandusi oleks töösse vaja. Kuid loodan, et see on informatiivne ja ülevaatlik.
Seitsmes ülesanne
Suuline ettekanne, see sai siis täna 45 minutiga loengus ette valmistatud ja ka ette kantud, hindeks 10 punkti. Olen rahul. Tegelikult läks meil kõigil hästi, kõik olid tublid ja tulid sellega toime.
Esimene ülesanne ja esimene õppetund
Kuna alguses ei olnud paljud meie seast kunagi blogi(ajaveebi) pidanud, siis ei osanud me sellega midagi peale hakata. Ka ülesannete lahendamises polnud me päris kindlad. Eks iga algus ole raske, see sai ka selle aine juures ära tõestatud. Peale esimest ülesannet saime riielda, aga põhjusega. Olime kõik teinud esimeses ülesandes plagiaati. Ma ei teagi, kelle süü see oli, eks meie endi. On ju meile räägitud viitamisest ja sellest, et kasutatud allikaid on vaja välja tuua, aga see plagiaadi-teema tuli ikkagi üllatusena, ütlen ausalt, meile pole seda kuskil varem rõhutatud ega otseselt õpetatud, meelde tuletatud. Ma isiklikult täitsa tean, mis see on ja nii, aga ei lõiganud pea sel hetkel. Õnneks olid õppejõud mõistvad ja me saime tänu sellele, et tegu õppeprotsessiga võimaluse oma vead parandada. Esimene draama üle elatud, läks asi hulga libedamalt ja muidugi olime ise ka kõvasti teadlikumad.
Teine ülesanne
Selleks oli oma veebilehe koostamine, nõudeks 3 omavahel lingitud HTML-faili, üks ühine CSS-fail ning 3 graafilist elementi. Samuti pidi kodukas läbima validaatori testi . Oh kus see oli pähkel, niipalju koode ja niipalju numbreid, niipalju segadust! Aega läks, asja sai. Kui koduleht sai üles ja läbis validaatori olin rõõmus - jess, sain hakkama! Aga peale seda kui õppejõud mu veebilehe oli üle vaadanud, andis ta mulle mõningaid soovitusi, et koduleht saaks veel parem ja et oleks võimalik rohkem punkte saada.
Nüüdseks on see tehtud, kiri ei ole enam äärest ääreni ja pole ta ka enam nii suur nagu varem. Ehk siis tunnistan ka ise - PAREM KUI VAREM! :)
Kontrollida saab seda siin: Koduleht rulluisutamisest
Kolmas ülesanne
Essee, mille kirjutamisest tegin ka suulise ettekande, selle kohta mul ei olegi ühtegi täiendust. Tuli teine hästi välja, sain kõik öeldud ja olen ise ka rahul. Sain kiita ka kaasõpilase Mari käest, kes ütles, et minu kolmas ülesanne on hästi tehtud, aitäh! :)
Neljas ülesanne
Tugitehnoloogia võrdlus. Võrdlesin siis omavahel ekraanilugejat ja ekraanisuurendajat. Võrdluse kirjutamine ei olnud raske, tutvusin materjalidega ja otsisin ka Internetist lisainfot. Kuid kokkuvõttes jäid mul pisikesed puudused siiski töösse, ma ei toonud kohe välja linke, kust inimesed saaksid vajalikke programme vaadata ja endale soetada. Peale õppejõu märkust tegin oma töösse muudatused ja nüüd on ülesande neli alt hõlbsalt leitavad ka lingid ekraanisuuredaja ja ekraanilugeja programmide juurde. Oma vigadest ju õpitaksegi, seda ma siinkohal tunnistan.
Viies ülesanne
Kaasõpilase veebilehe analüüs, eelkõige ligipääsetavuse vaatenurgast. Analüüsisin oma kursuseõe Ursula veebilehte. Tõin välja plussid ja miinused, kontrollisin ligipääsetavust ning panin kirja mõtted, ideed, soovitused. Ülesanne ei olnud keeruline, vaid pigem meeldiv. Lisaks paremate teadmiste saamiseks lugesin läbi ka teema 5 põhiteksti.
Kuues ülesanne
Veebikeskkonna inimsuhete kirjeldus. Valisin Orkut'i, kuna ei kasuta eriti suhtlusportaale ja veebikeskkondi peale selle. Kirjutasin üldiselt, isiklikest kogemustest ja netiketist. Kuna ei ole õppejõult veel tagasisidet saanud, siis ma ei tea, kas ja milliseid parandusi oleks töösse vaja. Kuid loodan, et see on informatiivne ja ülevaatlik.
Seitsmes ülesanne
Suuline ettekanne, see sai siis täna 45 minutiga loengus ette valmistatud ja ka ette kantud, hindeks 10 punkti. Olen rahul. Tegelikult läks meil kõigil hästi, kõik olid tublid ja tulid sellega toime.
Tänane viimane tund kujunes päris huvitavaks, kõik jagasid soovitusi ja avaldasid arvamust, usun, et oluline tagasiside ka õppejõule. Mulle meeldib kui kurusse viimases loengus küsitakse tagasisidet, see annab võimaluse muudatusi teha. Muidugi niipalju kui on inimesi on ka arvamusi, aga siiski.
Kiirelt läks see kursus, aga samas oli õpetlik ja kasulik. Olen nüüd IT vallas jälle kõvasti targem ja pädevam ka erivajdustega inimesi selles osas aitama.
Mõlgutan mõtet ka blogi edasi pidada, eks vaatame, kuidas see mul õnnestub. Kuid see oli väga hea kogemus ja sain endale selgeks, et see blogi ei olegi nii hirmus. :)
Ülesanne 7
Täna oli meil aine viimane praktikum ja hommikul saime heaks äratuseks õppejõult kirja, et valmistaksime ühe ülesande suuliseks ettekandeks ette. Kooli jõudes ei olnud kõik sellest veel kuulnud, kuna hommikuti eelistatakse magada, mitte e-maile kontrollida. :) Ehk siis palju pabinat ja segadust, aga saime kõik asjadest lõpuks ühtemoodi aru ja asusime töö kallale.
Ülesandeks oli valida ajaveebist üks varemtehtud ülesanne ja teha omapoolsest lahendusest lühiettekanne.
Valisin enda ettekantavaks teemaks ülesande 3 - IT ja erivajadused, essee "IT rollist erivajadustega inimestele".
* Minu lähenemine antud teemale - otsustasin,et ei kirjuta ainult erivajadustega inimestest, vaid kõikidest inimestest, kuna IT on meie eludes väga olulisel kohal. Iga päev kasutame suhtlemiseks arvuteid ja Internetti, samuti kirjavahetuseks, õppimiseks, töö tegemiseks, dokumentide töötlemiseks.. kuni välja sinna, et läbi Interneti saab lugeda raamatuid, teha pangatehinguid, tellida süüa, tehnikat, riideid, pea kõike. Kuid tõesti tähtsam on see erivajadustega inimestele, kuna toob neile palju võimalusi koju kätte (liikumispuudega inimesed).
* Põhitekstiga tutvumine - Kaido Kikkase materjali antud teema kohta lugesin põhjalikult läbi, selle lugemise järel hakkasidki peas liikuma ideed ja mõtted, kuidas esseed kirjutada ja millest kirjutada.
* Lisalugemisest - Põhiteksti lõpus oli 3 viidet ja ka lisalugemist oli 6 viite jagu, aga kahjuks oli kogu materjal inglise keelne. Selle lugemine ja materjali läbitöötamine võtab mul palju aega, kuna ma ei ole inglise keeles väga tugev ning tihe ja pikk tekst on mulle keeruline. Siinkohal tooksin välja ühe lisalugemise, mis oli lihtne ja ülevaatlik - Computer History Timeline (-1996) .
* Ise lisainformatsiooni otsimine - Enne essee kirjutamist panin Interneti otsingutesse erinevaid märksõnu, et leida infot IT ja erivajaduste kohta ning üldse IT rollist erivajadustega inimeste elus. Leidsin antud teemal mõningaid artikleid, tutvusin nendega. Tegelikult olin siis juba otsustanud, et ei kasuta teisi allikaid, vaid kirjutan essee lähtuvalt oma teadmistest.
* Töö organiseerimine - esialgu kirjutasin essee Wordi programmi, et mul oleks lihtsam seal parandusi teha ning tunnistan, et ka mahtu on seal hea vaadata, kuna nõue oli, et esse peaks olema ca 1 lehekülg. Kõige raskem oli esseele head sissejuhatust kirjutada, aga lõpuks kui see olemas oli, tuli ülejäänu juba lihtsamalt. Kui töö valmis oli salvestasin selle kausta, et see siis järgmine päev "selge peaga" läbi lugeda ja kui on, siis vigu parandada. Kui see tehtud, panin töö üles ka oma ajaveebi.
* Ootused õppejõule - kui nüüd mõelda, siis mis ma muud ikka ootasin, kui positiivset tagasisidet. Nii see ka läks ja sain essee eest positiivse tagasiside.
Soovitused teistele õppijatele
* Ära jäta tööde kirjutamist viimasele minutile!
* Kindlasti ei tohi teha plagiaati! Kui kasutada teise inimese mõtteid, siis tuleb neile kindlasti korrektselt viidata.
* Alati lisada palju enda arvamust, mõtteid ja ideid. Ei ole keelatud ka põhiteksti autorile vastu vaielda või lihtsalt diskuteerida.
* Kunagi ei tohi unustada viiteid ja kasutatud materjale.
* Kui asi tundub huvitav, siis Internetist leiab alati palju materjali, kui võõrkeeles on raske lugeda, siis kindlasti paljude teemade kohta on infot ka emakeeles.
Jõudu ja jaksu, ei ole ületamatuid asju, on vaja vaid veidi huvi ja pealehakkamist! :)
Veel tooksin välja, et selline õppimismeetod oli küll uudne, aga mulle meeldis, kogemus ajaveebiga ja samas on võimalus lugeda oma kaasõpilaste ajaveebe ning nende kaudu teadmisi juurde saada. Väga hea oli ka süsteem, kus igaks nädalaks oli oma ülesanne, see aitas vältida seda, et tööd ei kuhjuks kursuse lõppu ja viimasele minutile.
Aitäh kursuse autorile ja läbiviijale toreda ja õpetliku kursuse eest, olen kindel, et me kõik (eriti need, kes kohal käisid) õppisime sellest palju ning oleme nüüd veel pädevamad haridustehnoloogia küsimustest, mis puudutavad erivajadustega inimesi. Ja meil on alati õppejõud, kelle poole saame abi ja nõu saamiseks pöörduda.
Sunday, October 11, 2009
Ülesanne 6
Interneti-kommuun Orkut
Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid
Üldist
Meie kuuendaks ülesandeks oli kirjeldada üht veebikeskkonda ja sealseid inimsuhteid. Internetiavarustes on lugematu hulk erinevaid keskkondi, kus saab suhelda. On olemas foorumid, Internetikasutajate blogid, mida saab kommenteerida, on suhtlusportaalid nagu Rate, Orkut, MySpace, Facebook, Netlog.. jah neid on veel palju, isegi liiga palju. Osad on väga populaarsed, mõned vähem populaarsed.
Aga siis ülesande juurde, ükskõik kui väga ma ei tahaks, ei oska ma peale Orkut.com’i ühegi teise portaali kohta palju kirjutada. Nimelt ei ole ma väga usin taoliste veebikeskkondade kasutaja ja oma piltide ning elulugude üles riputaja. Aga Orkutis on mul konto alates 2006.aasta veebruarist. Samuti kasutan ma MSNi ja vahetan e-maile, tänu ainele Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele on mul nüüd ka blogi.
Mis see Orkut.com on?
Orkut on Interneti-kommuun, mis on mõeldud sinu ühiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimuleerimiseks. Orkuti seltskonnavõrgustik võib aidata sul säilitada piltide ja sõnumite abil olemasolevaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega, kellega sa ei ole varem kohtunud. (Orkut)
Orkut teeb lihtsaks nende inimeste leidmise, kellega sul on ühised hobid ja huvid, romantiliste suhete otsimise või uute ärikontaktide loomise. Sa saad ka luua mitmekülgseid Interneti-kommuune ning nendega ühineda, et arutada jooksvaid sündmusi, leida endisi koolikaaslasi või isegi lemmikretsepte vahetada.(Orkut)
See, kellega sa suhtled, on täiesti su enda otsustada. Enne kui sa saad mõne Orkuti liikmega tuttavaks, saad sa vaadata tema profiili ja isegi uurida, kuidas ta on sinuga läbi sõprade võrgustiku ühendatud.(Orkut)
Orkutiga liitumiseks logi lihtsalt oma Google’i kontoga sisse ja sa saad oma profiili loomisega kohe pihta hakata. Kui sul ei ole veel Google’i kontot, siis aitame sul selle mõne minutiga luua.(Orkut)
Meie missiooniks on aidata sul luua lähedasem ja intiimsem sõpruskond. Loodetavasti saabub peagi sinu seltskondlik edu. (Orkut)
Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad, mis ühendavad erinevaid kasutajaid. Kuni 2006. aasta oktoobrini sai orkutiga liituda ainult siis, kui olemasolev kasutaja kutsus. Nüüdseks pole liitumiseks kutset vaja.Sait hakkas tööle 22. jaanuaril 2004. Selle kirjutas Google'i töötaja Orkut Büyükkökten vabast ajast, mis Google'i töötajatele oli lubatud.Algselt nähti Orkuti kasutajaid eliitsetena, sest liituda sai vaid kutse läbi ja esimesed kasutajad said kutse Orkutilt endalt. Kuid 2004. aasta juuli lõpus ületas kasutajate arv juba miljoni piiri, ning septembri lõpus kahe miljoni piiri. (Vikipeedia)
Isiklikud kogemusedMina sain kutse oma klassiõelt, logisin siis oma Google´i kontoga sisse ja olin suures segaduses ehk ma ei saanud mitte kui midagi aru, mida seal teha tuleb. Kuid peale pusimist suutsin sisestada oma andmed ja ka esimesed pildid, edasi hakkas suur sõprade otsimine ja lisamine. Kuna sel ajal ei saanud liikmeks igaüks, vaid ainult kutsutud, siis ei olnud ka sõpru väga palju lisada.
Alguses ei kasutanudki ma Orkuti palju, käisin paar-kolm korda nädalas uurimas, mis toimub. Mida aeg edasi, seda enam oli ka sõpru-tuttavaid portaaliga liitunud, hakkas tihedam külastamine ja kasutamine. Seda ka seetõttu, et 2006. aasta lõpupoole sai Orkutiga vabalt liituda, siiani ei ole enam ühtegi piirangut liitumaks. Tänaseks on Orkuti sätetest võimalik veebikeskkonna kuvamiseks valida enda emakeel ehk siis kasutan Orkuti eesti keelsena, mis varem oli inglise keelne.
Orkut on mõeldud uute tutvuste loomiseks, kuid ka vanade säilitamiseks. Palju suheldakse seal sõprade-tuttavatega külalisteraamatu (scrapbook) kaudu, milles saab jätta teise inimese kontole teateid. On võimalik ka saata sõnumeid ehk privaatsemaid kirjakesi, mis lähevad kontoomaniku postkasti ja neid saab lugeda vaid valdaja. Lisaks on võimalik Orkuti profiilis märkida enda kohta väga palju informatsiooni, kuid võib piirduda ka vähesega. Samuti on võimalik muuta pea kõik informatsioon mittesõpradest kontokülastajatele varjatuks. Sama on võimalik ka piltidega, Orkut võimaldab luua mitu albumit, kusjuures ei pea olema need avalikud ka kõigile sõpradele, veel vähem mittesõbrast kontokülastajale. Albumeid on võimalik jätta nähtavaks vaid valitud sõpraderühmale. Külalisteraamat võib olla mittesõpradele varjatud ja võimalik on ka keelata neil sellesse kirjutamine. Lisaks võimalusele enda kohta informatsiooni avaldada, pilte lisada ja oma kontot hallata, saab Orkutis liituda kommuunidega ehk siis erinevate pisikeste foorumitega. Mis on näiteks lemmikbändi või lihtsalt meeldiva teema kohta loodud pisikesed kommuunid, kus kõik huvilised saavad arvamust avaldada ja küsimusi-ettepanekuid-ideid välja käia.
Orkuti peaeesmärk ei ole enda esitlemine ja näitamine, nagu seda on näiteks Rate.ee, Orkut on hea koht säilitamaks sõprussidemeid ja leidmaks vanu (uusi) tuttavaid. Ka Orkutis on nüüdseks võimalus pilte kommenteerida, nagu näiteks Rate.ee, sellist võimalust varem ei olnud. Nõndasamuti saab Orkutis sõpradele iseloomustusi kirjutada, need jäävad kasutaja avalehel avalikuks ja kõigile loetavateks. Orkutis on veel palju pisikesi lisavidinaid, kuid nendega tutvub juba inimene, kes on huvitatud oma konto loomisest ja Orkutiperega ühinemisest.
Suhtlemine Orkutis on minu arust igati sõbralik, üldiselt kirjutatakse ju nendega, kes sõbralistis ja ega võõrad väga ei kipugi midagi ütlema. Pealegi on paljud kasutajad võõraste jaoks külalisteraamatusse kirjutamise ära keelanud. Vahel tuleb postkasti kirju abipalvetega, kellegi/millegi kadumise-otsimise teadete või siis lihtsalt reklaami, kuid enamasti on ka need kirjad viisakad ja ei kohusta mind mitte millekski. Üldiselt lisavad sõbraks need inimesed, keda tean, kuid vahel tuleb ka ette mõni sõbrake, kes elab Indias või USAs ning ma ei ole temaga kunagi kohtunud ega suhelnud, enamasti ma taolisi tegijaid enda sõbralisti vastu ei võta. Kasutan Orkuti siiski sõprade ja tuttavatega side pidamiseks. Kommuunid, millega olen liitunud on seotud minu huvidega, ma ei ole väga usin kommuunides sõnavõtja, kuid vahel ikka piilun ja kui on midagi öelda, siis ütlen ka oma sõna sekka.
Üks viimaseid uusi „vidinaid“ Orkutis on väike aknake, kus saab igaüks kirjutada oma „reklaami“ mida siis paljud näevad. Selle kaudu vahel mõned rate-ealised (loe väga noored ja popid) edastavad asju, mis pole absoluutselt olulised. Näiteks: Jou raffas, mis teete? Teex pidu!! Kuigi need reklaamijad on alles väga noored. Kuid on ka väga asjalikke, nagu tööpakkumised, olulised teated lähenevatest sündmustest ja ostu-müügi kuulutused.
Hetkel külastan Orkuti iga päev, suhtlen iga päev selle vahendusel mõne sõbraga, olen kursis sõprade-tuttavate uuendustega, soovin õnne erinevate sündmuste puhul, suhtlen nendega, keda igapäev ei näe, rõõmustan sõpru vahvate iseloomustustustega ehk kasutan Orkut.comi igapäevaselt ja olen sellega rahul. Minu jaoks on ta lihtne ja kiire moodus pidamaks sidet sõbraga, kes näiteks aastaks Austraaliasse või Brasiiliasse on läinud aga loomulikult ka endiste klassiõdede-vendadega, sõprade ja teiste tuttavatega.
Kirjutatud ja kirjutamata reeglitest ehk kuidas Orkutis netiketti järgitakse
1. Ole inimene
2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus
Mina ei ole seni kohanud Orkutis enda sõprade-tuttavate seas ühtegi mitte-inimest ehk ei ole kokku puutunud halbade kavatsustega. Ka ei ole ma Orkutis avastanud ühtegi varikontot ei enda ega sõprade nimel. (Mida ma tean, et Rate’s on päris palju juhtunud). Kindlasti on ka Orkutis halbu külgi, aga õnneks ei ole mina nendega kokku puutunud. Tean, et vahel ajavad harja punaseks ilma nime ja näota kasutajad ehk need, kes teevad Orkuti küll konto, aga esinevad nime all nagu näiteks Ants Antsupoeg ning kindlasti ei ole neil ühtegi pilti ega muud õiget informatsiooni. Õnneks saab selliste sõbrakeste eest enda kontot tänu privaatsuse sätetele lihtsalt varjata.
3. Tea, kus sa oled
Siinkohal võin enda elavaks näiteks tuua, kui Orkuti perre astusin, olin seal lihtsalt vaikiv tegelane, kes tasakesi teiste tegemisi jälgis, aga nüüd juba tean ja oskan ka ise palju, mida varem ei mõistnud.
4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust
Üldiselt ei ole Orkutis probleemiks spämmimine ja „jamade“ levitamine, kuid on ka siin ette tulnud erinevaid pisiprobleeme. Näiteks liikus mõni aeg tagasi ringi viirus, mis mõne nakatunud sõbra nime alt külalisteraamatusse saatis lingi, milles kiitis taevani uut Orkuti versiooni, tegelikkuses oli tegemist kurja viirusepoisiga, kes siis edaspidi sedasama „jama“ sinu nime all teistele saatma hakkas. Samuti satuvad vahel postkasti ahelkirjad, millest ei tunne vist paljud kasutajad rõõmu.
5. Näe võrgus hea välja
Siinkohal mainin ära rate-ealised, kes kasutavad tõesti palju väljendeid, mis silma riivavad, samuti on üksikuid tegelasi, kes suudavad täiesti tühja möla (vabandust sõnakasutuse pärast) ajades kurjaks ajada nii mõnegi kasutaja.
6. Jaga oma teadmisi
Orkuti teadmiste jagamise parim näide on kommuunid, erinevad teemad, erinevad lemmikud, arvan, et igaüks leiab endale sobiva kommuuni, milles teistega oma teadmisi jagada ja kui ka ei leia, on igal kasutajal võimalus luua oma kommuun ja arendada täpselt seda, mis hingelähedane. Peaasi, et kõik jääks viisakaks.
7. Aita piirata sõimusõdu
8 Austa teiste inimeste privaatsust
Solvamine, sõimamine, mõnitamine ja maha tegemine on kahjuks igapäevased, kuid õnneks ei ole ma seda Orkutis kohanud sellisel kujul nagu Rate’s. Seal tuleb üsna tihti ette, võib-olla siis eestlasele omasest kadedusest, et räusitakse kellegi pildi all, kui kole, rumal ja jube on see või too pildil. Orkutis ei ole mina selliste asjadega kokku puutunud, tundub selle koha pealt turvalisem ja natuke enam mõtlevate inimeste Internetikohtumiste paik.
9. Ära kuritarvita oma võimu
10.Andesta teistele nende eksimused
Ei ole märganud, et mõni Orkuti administraator oleks kellelegi põhjuseta liiga teinud, samuti ei tea ühtegi hullu juhtumit, kus oleks mõne eksimuse tõttu kellegagi kurjemaks sõnavahetuseks läinud.
Leian, et Orkut on siiski pisut vanemate inimeste mängumaa ning seetõttu on ka käitumisreeglid paigas ja suhtumine viisakam. Ma ei taha üldse öelda, et Orkut on parem kui mõni teine keskkond, aga ise selle kasutajana ütlen, et jään rahule ning ei kurda millegi üle, kuna ei ole ka ühegi kurja inimese vihkamisobjektiks sattunud, siis ehk on pahad asjad lihtsalt minust mööda läinud. Lihtsalt, mina olen rahul ja leian, et Orkut järgib 85% netiketti ja muid viisakaid tavasid. Olgem inimesed ka Internetis! Huvitavaid linke
Leidsin Internetist Berit-Helena Lamp 2009. aasta bakalaureuse töö teemal: Fotode ja pildiallkirjade tõlgendamine suhtlusportaali Orkut.com näitel . Kui on huvi, siis seda võib kindlasti lugeda, annab samuti ülevaadet Orkutist
Pist vana, aga siiski vahva artikkel ajast, mil Orkut alles Eestis kanda hakkas kinnitama: Eesti Ekspress Vabatahtlike rahvastikuregister - Orkut
Kasutades Internetis otsinguid on veel lugematu hulk materjali, mis räägib suhtluspoirtaalidest ja sealhulgas ka Orkut.com'st :)
Kasutatud materjalid:
1. Kaido Kikkas, 2009. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Internetisuhtlusest
2. Orkut.com, 2009. Orkutist [Loetud 10.10.2009]
3. Vikipeedia, 2009. Orkut. [Loetud 10.10.2009]
Pildid leidud http://www.google.com/ otsingusõna orkut ja netiquette
Sunday, October 4, 2009
Ülesanne 5
Veebilehe analüüs, eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast
Meie viiendaks ülesandeks on analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte.
Veebilehte koostama hakates anti meile ülesandeks arvestada kodulehe koostamisel ka erivajadustega inimestega, et see oleks loetav (ekraanilugeja, ekraanisuurenduse vms abil) ka nägemispuudega lehekülastajale, siis peame seda ka kaasõpilase kodulehte analüüsides silmas pidama. Samuti lehe ülesehitust, kujundust ja üldist muljet. Loomulikult arvestan ma, et tegemist on nii mõnegi õpilase puhul esimese isetehtud kodulehega.
Valisin enda analüüsitavaks oma kaasõpilase Ursula kodulehe: www.tlu.ee/~ursss .
Veebilehe teema on – aroomiteraapia. Kui koduleht avada, näeb kohe mahedat ja sellisele teemale sobivat kujundust. Taust on pehme ja igati sobiv, samuti on kiri loetav ja arusaadav. Ka pildid on valitud sobilikud. Selline siis minu arvamus esmamuljest.
Kodulehel on täidetud ka nõuded, mis meile koostamise juures esitati: kolm omavahel lingitud faili – sellel kodulehel toimivad need omavahel väga hästi, plussiks tooksin välja, et ei ole lihtsalt järgmine ja eelmine, vaid saab lugeda, millest teistel lehekülgedel juttu tuleb. On olemas kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail. Võib-olla võiks natuke miinuseks tuua seda, et pealkirjad ja pildid on kõik vasakus ääres, kuid see on ka maitse asi.
Koduleht vastab HTML nõuetele ning lehe struktuur on paigas, kõik tähtsad põhikomponendid nagu päis ja keha on omal kohal. Kuna taustaks ei ole valitud lihtsalt värv, vaid pilt, siis võib juhtuda, et kehvema riistavara puhul koduleht pisut moondub, kuid seda ei pruugi juhtuda. Piltidel, mis on kasutatud, on olemas alt=“kirjeldus“ ainult, et kuskilt ei ole näha, kust pildid saadud on. Oma kodulehe koostamisel panin lisaks kirjeldusele järele ka veebilehe aadressi, kust kasutatud pilt pärineb. Soovitaksin sama ka selle veebilehe piltide puhul. Kahel lehel on kenasti olemas viited, kust tekst saadud on, esimesel lehel ma aga viidet ei näe, võimalik, et seda ei ole jõutud lisada.
Meie viiendaks ülesandeks on analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte.
Veebilehte koostama hakates anti meile ülesandeks arvestada kodulehe koostamisel ka erivajadustega inimestega, et see oleks loetav (ekraanilugeja, ekraanisuurenduse vms abil) ka nägemispuudega lehekülastajale, siis peame seda ka kaasõpilase kodulehte analüüsides silmas pidama. Samuti lehe ülesehitust, kujundust ja üldist muljet. Loomulikult arvestan ma, et tegemist on nii mõnegi õpilase puhul esimese isetehtud kodulehega.
Valisin enda analüüsitavaks oma kaasõpilase Ursula kodulehe: www.tlu.ee/~ursss .
Veebilehe teema on – aroomiteraapia. Kui koduleht avada, näeb kohe mahedat ja sellisele teemale sobivat kujundust. Taust on pehme ja igati sobiv, samuti on kiri loetav ja arusaadav. Ka pildid on valitud sobilikud. Selline siis minu arvamus esmamuljest.
Kodulehel on täidetud ka nõuded, mis meile koostamise juures esitati: kolm omavahel lingitud faili – sellel kodulehel toimivad need omavahel väga hästi, plussiks tooksin välja, et ei ole lihtsalt järgmine ja eelmine, vaid saab lugeda, millest teistel lehekülgedel juttu tuleb. On olemas kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail. Võib-olla võiks natuke miinuseks tuua seda, et pealkirjad ja pildid on kõik vasakus ääres, kuid see on ka maitse asi.
Koduleht vastab HTML nõuetele ning lehe struktuur on paigas, kõik tähtsad põhikomponendid nagu päis ja keha on omal kohal. Kuna taustaks ei ole valitud lihtsalt värv, vaid pilt, siis võib juhtuda, et kehvema riistavara puhul koduleht pisut moondub, kuid seda ei pruugi juhtuda. Piltidel, mis on kasutatud, on olemas alt=“kirjeldus“ ainult, et kuskilt ei ole näha, kust pildid saadud on. Oma kodulehe koostamisel panin lisaks kirjeldusele järele ka veebilehe aadressi, kust kasutatud pilt pärineb. Soovitaksin sama ka selle veebilehe piltide puhul. Kahel lehel on kenasti olemas viited, kust tekst saadud on, esimesel lehel ma aga viidet ei näe, võimalik, et seda ei ole jõutud lisada.
Kontrollisin kodulehe standardsust lisaks silmaga nähtavale ka validaatori abil. Kasutasin http://validator.w3.org/ validaatorit ning selle järgi on minu kaasõpilase koduleht vastav kõikidele nõuetel. Kõik kolm lehte läbisid kontrolli ilma igasuguste vigade ja hoiatusteta. Seega eeldan, et lisaks sellele, et tema koduleht on kena kujunduse ja armsa välimusega, on seda võimalik kasutada ka erivajadustega inimestel.
Saturday, October 3, 2009
Ülesanne 4
Tugitehnoloogia: ekraanilugeja ja/või ekraanisuurendus
Valida kaks tugitehnolologia toodet ja võrrelda neid omavahel
Eelmises kirjutises jõudsin sinnamaale, et arvuti on meile kõigile vajalik ja tänuväärt abimees, aga siiski ehk pisut olulisem erivajadustega inimestele, toob ta neile ju paljud võimalused koju kätte. Kuid sellega ei ole leiutised veel lõppenud, ka eelmises kirjutises mainisin ma tugitehnoloogiat, erilahendused erivajadustega arvutikasutajale. Siinkohal keskendun enam nägemispuudega inimestele ja vaegnägijatele ning võrdlen omavahel ekraanilugejat ja ekraanisuurendust.
Ekraanilugeja on mõeldud raske nägemispuudega inimestele, kel kuvariga tööd teha ei ole võimalik. Ekraanisuurendus on aga mõeldud vaegnägijatele, justkui luubi eest, et nad saaksid kuvatavat teksti paremini lugeda. Ekraanilugeja teeb koostööd kõnesüntesaatori, punktkirjamonitori või punktkirjaprinteriga, ekraanilugeja peab tarkvara näol endale soetama. Ekraanisuurendus ei vaja peale tarkvara teisi abimehi, kuna edastab ekraanil oleva teksti, seda siis 2-16 korda, suuremana. Ekraanilugeja ideaalseks toimimiseks on tarvis, et veeblehtede loetavus vastaks kehtivatele standarditele, siis ei teki lugejal probleeme teksti ettekandmisega. Ka meie pidime kodulehe koostamises lähtuma sellest, et ta oleks loetav nägemispuudega inimestel ehk siis arusaadav ekraanilugejale.
Võimalik on ka variant, kus ekraanisuurendajale lisaks kasutatakse ka ekraanilugejat, mis siis suurendatud teksti eri võimalusi kasutades ette kannab.
Ekraanilugeja tarkvara on üpris kallis ja seda ei ole igaühel endale võimalik soetada, samuti toetavad erinevad operatsioonisüsteemid erinevaid tarkvaralahendusi. Seevastu algeline ekraanisuurendus on osadel süsteemidel juba kaasas või siis tasuta allalaaditav. Kuid on variante, mis võimaldavad mõlemat abimeest enda arvutile sobivamaks kohandada.
Ekraanisuurendusega võib kiri muutuda raskesti loetavaks, seetõttu on jälle küsimus siin arvuti graafikakaardis ja muudes eeldustes mis peaksid olema täidetud, et teksti suurendamine oleks piisavalt efektiivne ja loetav.
Valida kaks tugitehnolologia toodet ja võrrelda neid omavahel
Eelmises kirjutises jõudsin sinnamaale, et arvuti on meile kõigile vajalik ja tänuväärt abimees, aga siiski ehk pisut olulisem erivajadustega inimestele, toob ta neile ju paljud võimalused koju kätte. Kuid sellega ei ole leiutised veel lõppenud, ka eelmises kirjutises mainisin ma tugitehnoloogiat, erilahendused erivajadustega arvutikasutajale. Siinkohal keskendun enam nägemispuudega inimestele ja vaegnägijatele ning võrdlen omavahel ekraanilugejat ja ekraanisuurendust.
Ekraanilugeja on mõeldud raske nägemispuudega inimestele, kel kuvariga tööd teha ei ole võimalik. Ekraanisuurendus on aga mõeldud vaegnägijatele, justkui luubi eest, et nad saaksid kuvatavat teksti paremini lugeda. Ekraanilugeja teeb koostööd kõnesüntesaatori, punktkirjamonitori või punktkirjaprinteriga, ekraanilugeja peab tarkvara näol endale soetama. Ekraanisuurendus ei vaja peale tarkvara teisi abimehi, kuna edastab ekraanil oleva teksti, seda siis 2-16 korda, suuremana. Ekraanilugeja ideaalseks toimimiseks on tarvis, et veeblehtede loetavus vastaks kehtivatele standarditele, siis ei teki lugejal probleeme teksti ettekandmisega. Ka meie pidime kodulehe koostamises lähtuma sellest, et ta oleks loetav nägemispuudega inimestel ehk siis arusaadav ekraanilugejale.
Võimalik on ka variant, kus ekraanisuurendajale lisaks kasutatakse ka ekraanilugejat, mis siis suurendatud teksti eri võimalusi kasutades ette kannab.
Ekraanilugeja tarkvara on üpris kallis ja seda ei ole igaühel endale võimalik soetada, samuti toetavad erinevad operatsioonisüsteemid erinevaid tarkvaralahendusi. Seevastu algeline ekraanisuurendus on osadel süsteemidel juba kaasas või siis tasuta allalaaditav. Kuid on variante, mis võimaldavad mõlemat abimeest enda arvutile sobivamaks kohandada.
Ekraanisuurendusega võib kiri muutuda raskesti loetavaks, seetõttu on jälle küsimus siin arvuti graafikakaardis ja muudes eeldustes mis peaksid olema täidetud, et teksti suurendamine oleks piisavalt efektiivne ja loetav.
Tean, et ekraanilugejat kasutvad nägemispuudega inimesed üpris palju oma igapäevastes toimetustes arvuti taga, aga enam just nooremad. Vanemad inimesed pelgavad niisamagi arvutit, eks siis nägemispuudega isikule ole see samuti võõras. Olen kuulnud ka, et enam kiidetakse just ekraanilugejat, sest tänu sellele jõuab veebilehel olev tekst inimeseni paremini kui ekraanisuurenduse kaudu. Ekraanisuurenduse suurimaks miinuseks ongi see, et suurendades võib tekst muutuda häguseks ja loetamtuks. Seega on ekraanilugeja abiliseks ka vaegnägijatele.
Mõlemad abimehed on tänuväärsed ja kindlasti ka teevad oma töö suurepäraselt, lihtsalt vajavad, et mõned eeldused oleksid täidetud. Arvutile sobiv tarkvara tuleb soetada vastavalt oma operatsioonisüsteemile, veebilehed peavad olema standarditele vastavad ning graafika ja tekst heal tasemel. Kuid siiski on mõlemad nii ekraanilugeja kui ekraanisuurendus olulised ja vajalikud erivajadustega inimeste elus (siinkohal just nägemispuudega või vaegnägijatel).
Tugitehnoloogia tooted on kasulikud abilised erivajadustega inimestel, et tunda end arvutikasutajana samaväärselt tavainimestega.
Natuke informatsiooni tarkvaradest
Ekraanlilugeja
JAWS - MS Windowsile, tasuline; tasuta on saadaval proovivariant
Window-Eyes - MS Windowsile, tasuline; tasuta demo
Orca - Linux, vaba tarkvara
Linux Screen Reader - Linux, vaba tarkvara
Non Visual Desktop Access - MS Windows, vaba tarkvara
Need on mõningad tarkvarad, mis saadaval. Kui soovite mõnda neist endale soetada, siis otselingid leiate selliselt vahvalt kodulehelt nagu ITiAbi .
Ekraanisuurendus
Virtual Magnifying Glass - MS Windows, Linux, Unix, vaba tarkvara
iZoom - MS Windows, tasuline; tasuta proovi- ja veebipõhine variant
Samuti on ekraanisuurenduse tarkvara olemas sellel kodulehel ITiAbi .
Kasutatud materjal:
Infot tarkvarade kohta ammutasin:
Wednesday, September 23, 2009
Ülesanne 3
IT Rollist (erivajadustega) inimeste elus
Arvutitel on pikk ajalugu, esimesed neist ei meenutanud küll sugugi selliseid masinad, mis meil tänapäeval kodudes on, kuid siiski, olid nad arvutid. Mäletan veel oma esimest kokkupuudet sellise imeasja nagu arvutiga. See oli ema tööjuures, mulle õpetati arvutil mingisugune mäng selgeks, küll oli põnev! Sealt edasi kooli arvutitund ning loomulikult enda isiklik arvuti ja mis veel tähtsam Internet. Nüüd mõeldes, et peaksin igapäev ilma arvutita olema ja toimetusi tegema, ei kujutagi seda enam hästi ette. Seesama sissejuhatus sobiks kõikidele: lastele, emadele, isadele, noortele, erivajadustega inimestele, eakatele, me kõik oleme tänulikud võimaluste eest, mida arvutid meile pakuvad. Kuid tõesti, eriti oluline on see võimalus erivajadustega inimestele.
Arvuti ja Internet võimaldavad meile lugematul hulgal tegevusi – suhtlemine läbi MSN’i, Skype’i, meilide vahendusel, suhtlusportaalides; samuti on Internetist kättesaadavad päevauudised. Kogu dokumenditöötlus on arvuti vahendusel võimalik ning need dokumendid saab Internetti kasutades saata kuhu iganes üle maailma. Internetti saab igaüks ka omapoolselt täiendada, kodulehtede, blogide, kommentaaride, arvamuste läbi. Ühesõnaga veel lugematu hulk võimalusi, mis on meile hõlbsasti kättesaadavad. Mis minu arust peamine, need võimalused on ühtmoodi kasutatavad nii tavainimestele kui ka erivajadustega inimestele.
Jah, palju võimalusi ja avastamisruumi, kuid kuidas arvuti ja Internetini jõuda? Loomulikult arvutikoolituste kaudu, mida pakutakse tänapäeval väga palju. On spetsiaalselt erivajadustega inimestele mõeldud koolitusi ( mida viiakse läbi näiteks Tallinna Puuetega Inimeste Kojas), on koolitusi eakatele, koolitusi algajatele, edasijõudnutele. Palju on kohti, kus saab Internetti ja arvutit kasutada igal ajal ning enamasti on sealsamas olemas ka sõbralikud ja abivalmis juhendajad. Samuti on Internetikohvikud ja raamatukogud, kus igaühel õigus ja võimalus teha koolitöid, suhelda, lugeda, õppida või niisama meelt lahutada. Viimastel aastatel on väga tänuväärt firmade aktsioon, kes annavad oma kasutuses olevad arvutid eakatele, erivajadustega inimestele ja suurperedele, nii on võimalik igaühel see asjalik ja paljusid võimalusi koju kättetoov masin endale saada. Ka Internet pole enam kallis lõbu, seega saavad huvilised endale kogu masinavärgi muretseda üpris lihtsalt.
Mida kõike see erivajadustega inimestele paremaks muudab? Alustaksin algusest, ehk koolist, erivajadusega õppija saab arvuti ja Interneti vahendusel suhelda klassikaaslastega, teha seal oma kodutöid ning neid õpetajale saata. Samuti on arvuti suureks abiks õpilasele, kellel on düsleksia või düsgraafia. Arvuti dokumenditöötluses on võimalik kirjutada töid, mis on paremini loetavad ka lugemisraskustega õppijatele, samuti aitab klaviatuur kirjutamisraskustega koolijütsil kirjatükkidega paremini toime tulla. Lisaks laialdased võimalused informatsiooni otsimisel, kui ei ole võimalik igal võimalusel raamatukokku minna ning seal raamatutes tuhlata (liikumispuudega inimesed). Välismaise kirjanduse hulgas on paljud raamatud ka Internetis loetavad, eestikeelset kirjandus leiab aga suhteliselt vähe. Edasi kui õppijast on saanud koolilõpetanud noor, pakub Internet võimalusi töö otsimiseks, samuti töötamiseks kodus ja arvuti-Interneti vahendusel (kaugtöö). Teisalt on IT-valdkond loonud palju töökohti erivajadustega noortele, kas siis neile, kes IT-d õppinud või neile, kes lähevad tööle elektroonikat kokkupanevatesse firmadesse. Infotehnoloogia roll on suur ka meie majandusliku elu korraldamises. Internetipank on kasutatav juba mitmeid aastaid, tehakse palju tööd, et see keskkond turvaliseks muuta ning inimesed seda kasutama saada. See võimalus on ühtemoodi oluline nii tavainimestele kui erivajadustega inimestele. Samuti on Internetis kõikvõimalikud poed, kust saab endale vaid ülekande tegemisel tellida otse koju tehnikat, raamatuid, riideid, isegi toitu. Sellised võimalused muudavad lihtsamaks iga inimese elu.
Leian et IT roll on suur nii tavainimese kui erivajadustega inimese jaoks. Veel parem oleks öelda, et arvutis ja Internetis oleme me kõik ühesuguste võimalustega inimesed, olenemata sellest, kas näeme ja kuuleme hästi või pisut kehvemini ning kas kõnnime või liigume ratastooliga. Erivajadustega inimestele on välja mõeldud erilahendusi (tugitehnoloogia), et hõlbustada arvuti kasutamist, nad saavad kõigest sellest osa võtta, mis tavainimesedki läbi arvutite, avaldada oma ideid ja suurema huvi korral neid edasi arendada. Oluline, et kõik inimesed peaksid kinni viisakusreeglitest ja ei kasutaks Internetti kurjasti. Loodan, et arvutid ja Internet, mis on tänapäeval mõlemad väga populaarsed ja igapäevased, lähendavad erivajadustega inimesi ja tavainimesi, peamine, et kõik tunneksid end võrdsetena ning ühtmoodi tarkade ja ilusatena.
Arvutitel on pikk ajalugu, esimesed neist ei meenutanud küll sugugi selliseid masinad, mis meil tänapäeval kodudes on, kuid siiski, olid nad arvutid. Mäletan veel oma esimest kokkupuudet sellise imeasja nagu arvutiga. See oli ema tööjuures, mulle õpetati arvutil mingisugune mäng selgeks, küll oli põnev! Sealt edasi kooli arvutitund ning loomulikult enda isiklik arvuti ja mis veel tähtsam Internet. Nüüd mõeldes, et peaksin igapäev ilma arvutita olema ja toimetusi tegema, ei kujutagi seda enam hästi ette. Seesama sissejuhatus sobiks kõikidele: lastele, emadele, isadele, noortele, erivajadustega inimestele, eakatele, me kõik oleme tänulikud võimaluste eest, mida arvutid meile pakuvad. Kuid tõesti, eriti oluline on see võimalus erivajadustega inimestele.
Arvuti ja Internet võimaldavad meile lugematul hulgal tegevusi – suhtlemine läbi MSN’i, Skype’i, meilide vahendusel, suhtlusportaalides; samuti on Internetist kättesaadavad päevauudised. Kogu dokumenditöötlus on arvuti vahendusel võimalik ning need dokumendid saab Internetti kasutades saata kuhu iganes üle maailma. Internetti saab igaüks ka omapoolselt täiendada, kodulehtede, blogide, kommentaaride, arvamuste läbi. Ühesõnaga veel lugematu hulk võimalusi, mis on meile hõlbsasti kättesaadavad. Mis minu arust peamine, need võimalused on ühtmoodi kasutatavad nii tavainimestele kui ka erivajadustega inimestele.
Jah, palju võimalusi ja avastamisruumi, kuid kuidas arvuti ja Internetini jõuda? Loomulikult arvutikoolituste kaudu, mida pakutakse tänapäeval väga palju. On spetsiaalselt erivajadustega inimestele mõeldud koolitusi ( mida viiakse läbi näiteks Tallinna Puuetega Inimeste Kojas), on koolitusi eakatele, koolitusi algajatele, edasijõudnutele. Palju on kohti, kus saab Internetti ja arvutit kasutada igal ajal ning enamasti on sealsamas olemas ka sõbralikud ja abivalmis juhendajad. Samuti on Internetikohvikud ja raamatukogud, kus igaühel õigus ja võimalus teha koolitöid, suhelda, lugeda, õppida või niisama meelt lahutada. Viimastel aastatel on väga tänuväärt firmade aktsioon, kes annavad oma kasutuses olevad arvutid eakatele, erivajadustega inimestele ja suurperedele, nii on võimalik igaühel see asjalik ja paljusid võimalusi koju kättetoov masin endale saada. Ka Internet pole enam kallis lõbu, seega saavad huvilised endale kogu masinavärgi muretseda üpris lihtsalt.
Mida kõike see erivajadustega inimestele paremaks muudab? Alustaksin algusest, ehk koolist, erivajadusega õppija saab arvuti ja Interneti vahendusel suhelda klassikaaslastega, teha seal oma kodutöid ning neid õpetajale saata. Samuti on arvuti suureks abiks õpilasele, kellel on düsleksia või düsgraafia. Arvuti dokumenditöötluses on võimalik kirjutada töid, mis on paremini loetavad ka lugemisraskustega õppijatele, samuti aitab klaviatuur kirjutamisraskustega koolijütsil kirjatükkidega paremini toime tulla. Lisaks laialdased võimalused informatsiooni otsimisel, kui ei ole võimalik igal võimalusel raamatukokku minna ning seal raamatutes tuhlata (liikumispuudega inimesed). Välismaise kirjanduse hulgas on paljud raamatud ka Internetis loetavad, eestikeelset kirjandus leiab aga suhteliselt vähe. Edasi kui õppijast on saanud koolilõpetanud noor, pakub Internet võimalusi töö otsimiseks, samuti töötamiseks kodus ja arvuti-Interneti vahendusel (kaugtöö). Teisalt on IT-valdkond loonud palju töökohti erivajadustega noortele, kas siis neile, kes IT-d õppinud või neile, kes lähevad tööle elektroonikat kokkupanevatesse firmadesse. Infotehnoloogia roll on suur ka meie majandusliku elu korraldamises. Internetipank on kasutatav juba mitmeid aastaid, tehakse palju tööd, et see keskkond turvaliseks muuta ning inimesed seda kasutama saada. See võimalus on ühtemoodi oluline nii tavainimestele kui erivajadustega inimestele. Samuti on Internetis kõikvõimalikud poed, kust saab endale vaid ülekande tegemisel tellida otse koju tehnikat, raamatuid, riideid, isegi toitu. Sellised võimalused muudavad lihtsamaks iga inimese elu.
Leian et IT roll on suur nii tavainimese kui erivajadustega inimese jaoks. Veel parem oleks öelda, et arvutis ja Internetis oleme me kõik ühesuguste võimalustega inimesed, olenemata sellest, kas näeme ja kuuleme hästi või pisut kehvemini ning kas kõnnime või liigume ratastooliga. Erivajadustega inimestele on välja mõeldud erilahendusi (tugitehnoloogia), et hõlbustada arvuti kasutamist, nad saavad kõigest sellest osa võtta, mis tavainimesedki läbi arvutite, avaldada oma ideid ja suurema huvi korral neid edasi arendada. Oluline, et kõik inimesed peaksid kinni viisakusreeglitest ja ei kasutaks Internetti kurjasti. Loodan, et arvutid ja Internet, mis on tänapäeval mõlemad väga populaarsed ja igapäevased, lähendavad erivajadustega inimesi ja tavainimesi, peamine, et kõik tunneksid end võrdsetena ning ühtmoodi tarkade ja ilusatena.
Subscribe to:
Posts (Atom)
